Erasmus+ projekt: Last but not least

Jätkan jällegi sealt, kus eelmises postituses pooleli jäin.
Madise ja Anita grupi tegemisI saate endiselt lugeda SIIT.
Nimelt sai meie(mina(Triinu-Liis), Kätlin, Anastasia) grupp neljapäeva hommikul pea 2h rohkem magada, kuna meil oli programmis jäätmejaama külastus, mis hakkas alles kella kümne paiku.
Jäätmejaama külastust ei saa just kõige huvitavamaks nimetada. Kuid siiski saime me näha kust ja kuhu ja läbi mille läheb reovesi. Hais oli seal just mitte kõige parem, kuid meile, eestlastele, ei olnud see tappev, küll aga oli tunne et poolakad minestavad kohe ära. Samuti näidati meile enne ja pärast jaama tutvustavat ringkäiku mingisuguseid videosid, mis seletasid jäätmejaama tööprogressi. Ka neid ei saanud just kõige huvitavamateks nimetada. Siiski on meil nüüd üks kogemus juures.
Jäätmejaama külastus lõppes kella kolme paiku. Peale seda oli meil jällegi vaba õhtupoolik.
Kooli juurde jõudes läksime otse sealt bussiga Bielsko-Biala`sse šhoppama neljakesi-mina aja Anastasia koos oma hostidega. Kaubanduskeskus oli megasuur, võrreldes näiteks meie Kaubamajakaga, kuigi meie hostid ütlesid, et see pole veel kõige suurem neil. Igastahes oli seal poode nii palju, et meil kulus seal pea 4h, enne kui läksime linna peale jalutama. Nägime ühte suurt ja võimsat ehitud kuuske.
Käisime ka seal ühes suures ja väga ilusas kirikus. Samal hetkel kui sinna sisse läksime, toimus seal mingi üritus vms, kus lauldi ja loeti midagi ette. Muidugi kui me uksest sisenesime, siis kuna meie hostid on usklikud siis laskusid nad põlvili ja tegid mingi palvetamise liigutuse. Kuna ise sellega seotud pole siis ei oska kahjuks täpselt nimetada neid asju.
Linnaskäik tehtud, suundusime bussiga koju tagasi.
Reedel käisime kogu suure grupiga Auschwitz´is, mille jaoks pidime me juba kell 7.15 hommikul kooli ees olema. Jõudes pool tundi hiljem kohale, pidime me veel pool tundi ootama, kuna meil polnud internetibroneeringut. Siiski saime me ekskursioonile ning see kõik oli vägagi jube, mõeldes et see kõik oli vaid 70aastat tagasi. Kui teid huvitab see rohkem, siis saab selle kohta lugeda SIIT.
Kooli juurde tagasi jõudsime kaheteist paiku. Saime lõunasööki, mis polnud just kõige parem ning siis suundusime me jällegi kogu grupiga tikuvabrikusse. Ausalt öeldes, peab tunnistama et see oli oodatust palju huvitavam. Meile näidati kuidas ja millest tikuvalmistamise protsess käib. Selle lõpus jagati meile ka erineva kujundusega tikke.
Peale tikuvabriku külastust läksime Anastasia hosti juurde sööma ning seejärel kuuekesi mägedesse uudistama. Mina(Triinu), Anastasia, meie hostid ja Anastasia hosti vanemad.
Sõitsime autoga pea tund aega, enne kui mäe jalamile jõudsime. Edasi läksime jalutades, nii umbes pool tundi, kui üks seal elav naine ütles, et tipuni on veel 6km. Kuna väljas oli üsna udune ja hämar juba siis otsustasime et hakkame ikkagi tagasi auto juurde minema. Jõudes linna tagasi, käisime veel poest läbi, et viimased Poola rahad ära kulutada ja midagi kodustele kaasa osta.
Õhtul koju jõudes tegime jällegi Skype kõne Anastasia ja tema hostiga ning siis läksime magama.
Laupäeva hommikul pidime kell 6.00 hostelli ees olema, kus meie õpetajad peatusid. Kuna iga riigi õpilased läksid erineval ajal lennujaamadesse, siis olime seal too hetk ainult meie, eestlased, oma hostide ja nende vanematega.
Hüvastijätt oli väga pisaraterohke ning kõik olid selle vähese ajaga nii lähedasteks saanud, et täitsa kahju oli lahkuda.
Enne lennujaama suundumist tegime hotellis viimase pildi kõik koos ja oligi aeg teele asuda. Ülejäänud laupäeva veetsime nii Krakowi kui ka Frankfurdi lennujaamades oodates ning lennukiga sõites. Kuna lendasime päevasel ajal, siis vaade aknast oli hingematvalt ilus.
Koju Pärnusse oma kooli juurde jõudsime me kella seitsme paiku õhtul. Kõigile olid pered vastu tulnud ning väga hea oli neid näha jälle.
Nädal Poolas oli meile kõigile kindlasti midagi uut, põnevat ja kindlasti unustamatut. Saime mitmed uued sõbrad ja saime näha Poola pereelu. Meil kõigil vedas oma host-peredega väga.
Kindlasti ei ole see viimane sissekanne selles blogis ning aitäh, et olite kursis meie tegevustega! :)