Kuid enne veel reedesest päevast!
Nimelt kogunesime kooli juurde kell 10 et sõita Kurgjale, Carl Robert Jakobsoni talumuuseumisse. Sõit sinna oli umbes pool tundi. Kohale jõudnud, tehti meile hoonetes ringkäik ja näidati laudas olevaid loomi, kes olid väga armsad. Tuur tehtud, läksime sööma. Nimelt pakuti meile mulgiputru ja karaskit, mis oli ka mulle esmakordne. Minule see maitses, poolakatele väga mitte. Samuti mainisid poolakad, et neil on sarnane toit kodumaal olemas. Kõhud täis, tegime veel viimased grupipildid seal ning asusime Pärnu poole tagasi sõitma. Peale seda läks jällegi igaüks oma teed. Meie läksime aga koju ning õhtul oli meil pisike viimase õhtu mälestuseks istumine ühe neiu juures, kes hostis ka Poola tüdrukut. Kõigil oli lõbus ning tänasele ei mõelnud keegi. Rääkisime kõik veel omavahel palju ning oligi juba kell palju ja läksime kodupoole järjest.
Täna läksime me Madisega itaallasi ka ära saatma, mis oli kell 8.45. Hoolimata väsitavast nädalast, said nad piisavalt lähedaseks, et oli võimatu neid mitte ära saatma minna. Itaallased kodu poole saadetud, jäi mõni tund aega, enne kui poolakad ja türklased ära pidime tooma hotelli juurde. Kell kolmveerand kaksteist jõudsime Madise ja minu kahe Poola neiuga hotelli juurde. Alguses polnud veel midagi hullu, aga kui jõudis kätte viimane minut enne bussile minekut, siis lihtsalt hakkasid pisarad voolama. Nädalaga võib ikka täiesti võõras inimene hoopis teisest riigist sulle väga kalliks saada. Poolakad ja türklased ära saadetud, jõudis kätte tõsiasi, et seekordne lähetus on läbi saanud.
AITÄH KÕIGILE, KES SELLE VÕIMALIKUKS TEGID NING KÕIK KES TERVE SELLE NÄDALA JOOKSUL MEIE TOREDAS PUNDIS OLID! :)
See you till` the next time...
Kurgjal
No comments:
Post a Comment